Dát lea sáhkavuorru, mii dollojuvvui Suoma álbmotmuseas 10.11.2017, go doppe ordnejuvvui Máttaráhku ládjogahpir – duodji ja repatriašuvdna -seminára Duoji vuoigŋa – Muotoja saamelaiskulttuurista -nammasaš dáhpáhusas.

Eurohpa ja Davviriikalaš museaide leat vurkejuvvon dálá dieđuid mielde 51 ládjogahpira. Vel logi jagi dassái gáttiime, ahte dušše moadde ládjogahpira leat seilon ja ahte dat livččii hui hárvenaš vel museačoakkáldagaiguin.

“Ládjogahpir Dálvadasas – Máttaráhkuid ládjogahpir” lea munno, mu ja dáiddár Outi Pieski oktasaš dutkan- ja dáiddaprošeakta. Dan prošeavttas moai dutke ládjogahpira sihke dutkamuša ja dáidaga vugiiguin. Munno proseavtta ulbmil ii leat eisige muitalit duohtavuohta ládjogahpira dahje dan historjjá birra, baicce čoaggit oktii dieđuid, govaid ja muitalusaid gahpira ja dan mearkkašupmi birra.

 

Prošeavttas šaddá dáiddagirji

Okta deháleamos oassi lea ovdanbuktit munno čohkken dieđuid dáiddagirjin mii livččii sápmelaččaide ja erenomážit sámenissoniidda diehtopakeahtta ládjogahpiris, dan historjjás ja duogážis.

Dainna lágiin prošeakta čuovvu repatriašuvnna ideologiija. Dat addá juohkehažžii ovttaveardásaš vejolašvuođa dulkot ládjogahpira duogáža ja historjjá. Buot deháleamos lea buktit oktii árbedieđu ja museagálvvuid nu, ahte sápmelaččat ieža besset dutkat sin historjjá ja vássán áiggiid.

Dan dihte moai háliidetne čohkket oktii ovdamearkka dihte govaid Davviriikalaš ja Europa museaid vuorkkáin seilon gahpiriin.

 

Geahččat gahpira ođđa čalmmiiguin

Dan ovdanbuktimis mun álggus čilgen man olu ládjogahpirat leat seilon otná dieđuid mielde, de mun guorahallan vejolaš sivaid manin ládjogahpir šattai lahppon duodjin.

Dán erenomáš dilálašvuođas háliidan loktet oidnosii ovtta gahpira. Gahpira lea dovddus suopmelaš etnologa Theodor Schvindt buktán dálá Suoma Álbmotmusea čoakkáldahkii jagis 1902 Dálvadasa gilis Deanuleagis.

Iežan govvaráiddus muitalan oanehaččat dán Dálvadása ládjogahpira biografiija nappo makkár eallin das lea leamašan ja maid dat lea vásihan. Mun sávan ahte ollusat dis geahččabehtet dán gahpira mii odne lea oaidninláhkái dáppe Álbmotmusea hállas, ođđa čalmmiiguin.

 

Eurohpa museain 51 ládjogahpira

1800-logus Sámenissonat davimus Suomas ja Norggas geavahedje Ládjogahpira- árvvolaš, ruvdnalágán gahpira.

Eurohpa ja davviriikalaš museaide leat vurkejuvvon munno dieđuid mielde 51 gahpira. Gahpirat leat gorrojuvvon rukses, alit, ruoná, čáhppes ja fiskes láđđis ja duodjárat leat herven daid iešguđetge ládje, iežaset miela mielde.

Vel logi jagi dassái gáttiime, ahte dušše moadde ládjogahpira leat seilon ja ahte dat livččii hui hárvenaš vel museačoakkáldagaiguin. Duohtavuođas ládjogahpir ii leat gosage jávkkan, danin go erenomážit Norgga museain Oslos, Bergenis ja Romssas leat moanat ládjogahpirat. Dat gávdnojit maid Londonis, Berlinas ja Hamburgas. Norggas Bergenis ja Romssas lea maiddái dohkát main leat ládjogahpira oaivvis.

 

Guttorm, Seurujärvi ja Påve-idivuoma leat dutkan ládjogahpira

Ládjogahpiriin leat dahkkon dieđalaš dutkamušat. Sámi duoji professor Gunvor Guttorm lea dutkan ládjogahpiriid hámi Norgga álbmotmuseas.

Su dutkanbarggu lassin leat maid guokte oahppobarggu mat gieđahallet ládjogahpira. Suoma bealde Miina Seurujärvi lea dutkan ládjogahpira iežas sámi dipmaduoji artesánadutkosa loahppabarggus Sámi oahpahusguovddážis Anáris. Nuppi oahppobarggu lea čállán Ingá Elisá Påve-Idivuoma Sámi allaskuvllas.

Soai guktot leaba oassin iežaska dutkamuša duddjon ládjogahpira, man lassin leaba ráhkadan teorehtalaš oasi gahpira duddjonproseassas.

 

Ládjogahperčeahppit

Dáid oahppobargguid lassin maid muhtun duojárat nugo ovdamearkka dihte anáraš duodječeahppi Ella Sarre Anáris, Mary Sarre ja Linn Jeanne Muotka Norgga bealde leat duddjon ládjogahpira.

Ládjogahpir lea ihtán ođđasit maid geavahussii. Eanemuš gahpira veadjá geavahit Norggabeal sámedikkepolitihkkár Silje Muotka, gii lea Unjárggas eret.

 

Sámi museain dušše njeallje ládjogahpira

Sámi museain leat dušše njealje ládjogahpira. Ládjogahpirat Guovdageainnu Gilišillju ja Várjjat Sámi museas eai gula Sámi museaid čoakkáldagaide, eaige dat lágalaččat gula dáidde museaide, muhto dat gullet Norgga Álbmotmusea čoakkáldahkii ja leat dušše luoikkasin Sámis.

Sámi musea Siidda čoakkáldagain lea okta ládjigahpir. Dat máhcai čoakkáldahkii Tampere Vapriikki musea Sámi diŋggaid repatriašuvnnas oassin stuorit ollisvuođa moadde jagi dassái. Gahpira lassin Siida musea čoakkáldagain lea maid luovus gahpira ládju.

Karasjogas Sámi vuorkádávviriin lea áidna museaid čoakkáldagaid ládjogahpir, mii lea alo leamašan ruovttus ii leat goassige guođđán Sámi. Dát gahpir lea ostton Váljogas ja dat lea leamaš Máhte Ristena/Kirstin Jompána gahpir. Máhte Risten jámii jagis 1956.

 

Dieđut geavaheaddjiin eai leat vurkejuvvon

Dalvadasa gahpir lea hui erenoamaš dan dihtii, ahte mii diehtit gean dat lea leamaš. Eanáš gahpiriin diehtu geavaheaddjis dahje duojáris ii leat vurkejuvvon. Hui dávjá museadávviriin lea čállojuvvon menddo unnán diehtu, muhtumin dušše dávvira namahus ja guovlu lea namahuvvon.

Sámiid dáfus unohaš lea, ahte vurkejuvvon dieđut eai leat válljejuvvon dan mielde mii livččii sámiid mielas dehálaš diehtu. Ovdamearkka dihtii dávviriin lea namuhuvvon guđe guovllus dat lea, go sámiid mielaš dehálut livččii diehtit guđe soga dávvirat leat.

Leat máŋggalagan sivat manin diehtu lea nu unnán. Okta lea, ahte ulbmilin lei čoaggit čájánasaid kultuvrras eaige konteavstta dieđut, dego olbmot, dáluid, sogaid namat adnon nu mávssolažžan.

 

1800-logu mátkkošteaddjit leat čállán ládjogahpira birra

Ládjogahpira birra leat čállán mátkkošteaddjit 1800-logus nugo Göran Wahlenberg (1804), Arthur de Capell Brooke (1827), Xavier Marmier (1840) ja Léonie d´Aunet (1840).

Sin lassin gahpira leat govvidan teavsttain girkoverddet, geat ledje barggus Sámis. Ovdamearkka dihte báhpat, nugo Knut Leem jagis 1767 ja 1800-logu beallemuttus Jakob Fellman (1844) ja Anders Andelin (1858) leat čállán ládjogahpiris ja govvidan makkár gahpir lei olggosoaidnit.

Gahpira hámi lassin Andelin muitala, ahte gahpir lei geavahusas buot ahkásaš nissoniin.

 

Dáiddarat leat govvidan ládjogahpira

Čálalaš gálduid lassin Ládjogahpir leat govvidan Sámis 1800-logus fitnan dáiddarat. Earret eará August Mayer (1838-9), Berthélemy Lauvergne (1839), François-Auguste Biard (1839) ja John Francis Campbell 1849-73 govain lea mielde ládjogahpir. Campbell maid čálii beaivegirji go son jođii Sámis.

Ládjogahpir oidno maid mátkkálaččaid boares fotogovain 1860-logus ovddosguvlui, nugo ee. Roland Bonaparte (1886), Jens Andreas Friis (1861), Sophus Tromhult (1882) ja  Ellissif Wessel (1886).

 

Geavahusas sullii 1750-1900

Dáid govaid ja čállosiid mielde orru, ahte sámi nissonat geavahedje ládjogahpira sulli 1750-logu rájes 1900-logu álggu rádjái.

Ovddimustá ládjogahpir geavaheapmi nogai Guovdageainnu guovllus, árvideamis 1800-logu álggus. Dien guovllu ládjogahpiriin illá leatge govat dahje eará materiála. Maŋimus guovlu gos ládjogahpir lei anus, lei Várjjat Davvi-Norggas. Doppe gahpir oidno geavahusas vel 1900-logu álggus.

Hugo Samzelius, gii čokkii stuorra Sámi čoakkáldaga 1891 Davviriiikalaš museai čállá, ahte dien áiggis dušše muhtun boares áhkut geavahit ládjogahpira Ohcejotguovllus.

 

Manin jávkkái ládjogahpir?

Muhto manin justa ládjogahpirat leat nu unnan seilon Sámis?

Nugo meavrresgárri nu maiddai ládjogahpir geasuha olbmuid ja bohciidahttá jearaldagaid. Mii lei gahpira mearkkašupmi dan geavahan nissoniidda ja sin servošii? Manin dat gahpirmálle jávkkai? Manin nissonat hilgo ládjogahpira?

Muitalusaid mielde lestadiánalaš báhppa gilddii ládjogahpira geavaheami, go su oainnu mielde lájus orui ieš biru. Báhppa Zeitliz, gii lei girkohearrán Kistrandas Norggas čálii, ahte juovllaid áigge jagis 1848 okta morihan nisu Guovdageainnus oinnii niegus, ahte biro orru lájus. Son bálkestii láju muhtii ipmilbálvalusa maŋŋá ja eará nissonat čuovvuledje su. Dakkár muitalusat čatnat oktii lestadianismma ja gahpira geavaheapmi loahpa.

Muhtumiid mielde gahpir geavaheapmi nogai go dan hápmi lei nu unohas. Ládjogahpir lei dán oainnu mielde eahpeprahtihkalaš. Muhtumat leat fas čilgen, ahte ládjogahpir lei dušše oanehis treanda.

Dán maŋŋá go ládjogahpir bázii eret ánus, sámi nissonat geavahišgohtet gahpira, mii manai čavgá oaivvi mielde ja ámadaju birra. Dát gahpir gohččoduvvo jollegahpirin. Gahpira sajis nissonat geavahedje maid dušše liinni oaivvis. Jollegahpir ja liidni oaivvis addá vuollegaš gova nissonis.

 

Uhccán árbediehtu ládjogahpira birra

Lea uhccán árbediehtu ládjogahpira birra. Dahje kánske dan birra ii hállojuvvo seammaládje go eará dujiid birra.

Go moai letne gulahallan ládjogahpira birra muhtun olbmuiguin Deanuleagis, ollusat leat lohkan, ahte sin máttut eai leat goassege hállan dán gahpira birra.

Sámi dutki Luobbal-Sámmol-Sámmol, Samuli Aikio čállá, ahte lestadianismmas lei stuorra váikkuhus sámi bivttastanárbevieruide. Erenomážit lestadianismmas čiŋadeapmi ádnojuvvui áibbaš dárbbašmeahttumin, dat lei máilmmálaš ja suddu, suruhis olbmo mearka. Sámmol maiddái namuha, ahte ládjogahpir lei okta dain biktasiin, maid lestadiánalaš lihkadus ja dan siskkáldas sosiálalaš kontrolla ii dohkkehan.

Maiddai sámi dutki Sanna Valkonen čállá movt lestadianisma váikkuhii sámi biktasiidda. Valkonen čállá maiddái siskkáldas kolonialismma birra.

Vaikko álggos lestadianismmas lei positiivvalaš jurddašanvuohki nissoniid birra ja ovdamearkka dihtii Laestadius anii Sámi Maria stuorra árvvus. Seammá áigge Laestadius anii badjelmearálaš čiŋadeapmi heivemeahttumin ja hálai earret eará silkefuoráid birra.

 

Sámi narratiiva ládjogahpirii

Dat ahte báhpat gilde ládjogahpira geavaheami, lea oahpes muitalus dahje narratiiva, man mii leat gullan ládjogahpira birra. Leš dat muitalus duohta dahje ii, guorrasan sámi dutki Saara Tervaniemi sániide: sápmelaččain lea vuoigatvuohta mearridit iežaset narratiiva.

Dán narratiivvas Ulla Pirttijärvi lea bidjan luođi Ládjogahpirii. Moadde jagi dassái filbmadahkki Elle Márjá Eira bagadii seammá narratiivvas filmma “Iđitsilba”. Dán filmma mii beassat ihttin oaidnit dáppe Suoma Albmotmuseas.

Lešgo muitalus lájus ja biros dan siste duohta dahje ii, lea maiddai buorre guorahallat narratiivva viidáseappot. Munno dutkamušas moai evttohetne, ahte Sámi nissonat hilgo ládjogahpira, go dan mearkkašupmi nuppástuvai. Dan maŋŋá gahpir ii lean nissoniid mielas seamma go ovdal. Gahpiris šattai dalle eahpepraktihkalaš ja dat hilgojuvvui.

Dán rájes go risttalašvuohta buktojuvvui Sápmái, leat boares ja ođđa, risttalaš máilmmigovva eallán bálddalagaid. Hui guhká Sámi servodagas elii bálddalagaid boares máilmmigovva ja katolihkalaš osku. Ovdamearkka dihte seammá olbmot fitne girkus eahkedaččain ja oaffarušše dan maŋŋá Sáráhkkái.

Duoji doavttir Maja Dunfjell čállá, ahte hui guhká sámi kosmologalaš máilbmi ja eamiálbmotosku ovttastuvvui katolihkalaš máilmmigovvii. Su mielde omd. Sáráhkká ja buhtes nieidda Maria bálvaleapmi sudde oktii.  Boares máilmmigovva ja osku vuhttojit vel muhtun čiŋain nugo ovd. máttasámiid datneárpominstariin, mat geavahuvvojit liehpis.

 

Ládjogahpira hápmái soaitá čatnot symbolisma

Ládjogahpira hápmi ja erenomážit ládju hápmi lea hui erenoamáš. Sáhttá leat, ahte hápmái lea čatnon symbolisma.

Symbolisma sáhttá láktasit šattolašvuhtii. Dat livččii fertilisma symbola.

Livččiigo vejolaš ahte gahpira ja dan geavaheapmi lei čadnon nissonolbmo sajádahkii servodagas? Go nissonolbmo rolla nuppástuvai servodagas lestadianisma ja siskkáldas kolonialisma dihte, maiddái gahpira rolla nuppástuvai ja dat hilgojuvvui. Máilmmigova nuppástus, mas dološ nissonipmiliid Uksáhká, Juksáhká ja Sáráhká sadjái bođii risttalaš osku ja dievdoipmil, bárdni ja bassivuoigŋa, kánske dagahii, ahte dološ symbolisma šattai váttis dahje gildojuvvon áššin. Dan dihte diehtu ládjogahpira mearkkašumis ii šat johtán buolvvas bulvii ja loahpas dat láhppui.

Leš mo leš, dat visot lea dušše spekulašuvnnat. Ládjogahpir ja manin dat jávkkai gáibida olu eambbo dieđuid ja dutkamuša maid galggašii bargat boahttevuođas. Sávvamis munno prošeavtta sáhttá leat diesa ávkin.

 

Čállit: Eeva-Kristiina Harlin lea arkeologa ja nákkosgirjedutki Oulu universitehtas ja Čiske-Jovsset Biret Hánsa Outi, Outi Pieski lea govvadáiddár.

Bearbmagovva: Álbmotmusea ja Outi Pieski.